Pistik Blog

Kuus aastat tagasi avastati kosmosest elu, saadeti sond seda uurima. Kõik läks hästi, kuni päevani mil sond maale tagasi tuli – maandumine ebaõnnestus või miskit sellist, ning sond kukkus mehhiko lahte. Peale seda hakkas ilmuma “uus elu” mehhiko ja ameerika vahele ning tsoon nimetati “infected zone”-ks. Ameerika ja Mehhiko sõjaväed võitlevad elukate vastu. Filmis peab ameerika fotograaf viima oma bossi tütre Mehhikost Ameerikasse läbi karantiini ala.

Kõlab nagu huvitav tulnukatega-seotud-film. Aga tegelikult on tegemist hoopis imeliku armastuslooga kuhu on lisatud paar tulnukat. Lootsin filmist rohkemat, arvasin et tegemist on rohkem War of the Worlds laadi filmiga, kus ikka toimub midagi. Aga ei, film lihtsalt selline vaikselt liikuv ja mitte kuhugi jõudev film, atleast for me. Mõni koht oli kus toimus miskit. Kuid ma ei saa aru, miks pandi filmile nimeks “Monsters”. Pigem oleks võinud olla “Some aliens and cheesy love story”.

Film oli omapärane, efektid olid head, niipalju kui neid oli. Võttekohad olid nice – inimtühjad linnad, mis on poolenisti hävinud, džunglid. Pealkiri on tõsiselt eksitav, samuti ka trailer. Kuid siiski film on huvitav, kui see love story ja pealkiri välja jätta. Mõtlesin alguses, et seda filmi enam ei vaata, kuid siiski, pean tõdema et vaataks meeleldi uuesti, mingil määral.

5.5/10

IMDB

Pole pikka aega jälle kirjutanud. Neetud autokorrektor, tõmbab punased jooned sõnadele alla nagu ma teeksin vigu. Phäh.

Okey anyways, sai vahepeal juuksuris käidud. Õigemini sõbranna, kes õpib juuksuriks ehk juuksur beta. Täitsa hästi lõikab. Aga nüüd pole tukka mida loopida, nii igatsen seda, tuletab alati Justin Bieberit meelde. Üldse see hate against Justin Bieber suht imelik minu meelest. No vihkad siis vihkad, ei tasu nüüd erutuda niipalju sellepärast. Ega maailm ei muutu sellest. Ülepuhutud asi, laulab kuidas laulab, ei meeldi, ei kuula. Vsjo, end of discussion or something.

Üldse see muusika maitsete vaheline “sõda” suht nonsence. Ma mõtlen et räpi, metali, rocki ja mainstreami kuulajate alalisest üksteise kallal vingumisest ja mölisemisest, et teine pool kuulab paska, ning nende stiil on see õige. No kamoon, kuula mida tahad, maitsed on ja jäävad erinevaks. Respect the music! Igatahes keegi mainis et kuulan pahna. heh, no ei saa vaielda, blogisse olen suuremas osas pannud mainstreami ja dubsteppi. Aga eks täna lisan siis miskit muud. Aga keda huvitab, mis muusikat ma enamasti kuulan – vähemalt neist mis mul arvutis olemas on, youtubest kuulatud lugusi sealt väga palju ei leidu – vaadake siia LAST FM. Seal siis suurem osa muusikast, mis ma kuulan.

Nii nüüd kuskile mujale teemasse. Muusikast saab teinegi kord rääkida. Nii aa just, üksöö nägin unenägu mis mulle meelde jäi isegi. Kiirelt rääkides, oli asi nii: olin mingi tüdrukuga kuskil maja taga, või majade vahe, no neiuga, ei ole ta enam midagi tüdruk, piisavalt vana et neiuks/naiseks nimetada. Nii anyways, seal oli mingi peenar lilledega or so, siis neiu kiskus seal pool peenart lilli endale kätte, ja siis mai tea, hakkas neid vist laiali viskama, for fun or so. Mina vaatasin naerva näoga pealt, seda ma tean,  ning mingi hetk nägin lähedal seisvat õllekõhuga meest – vist ei olnud õllekõhuga, aga noh, selline keskmine mees suurema kõhuga igatahes – minu pilk käis mehel ja neiul kordamööda, siis mõtlesin, et võtan nüüd neiu ja lahkun sealt, kuna peenar oli arvatavasti mehe oma. Hakkasin sammu astuma, kui mees juba suht kiire sammuga neiu poole astus ja talt lilled käest rebis/võttis ning minema viskas ning kurjustama hakkas. Läksin neiu juurde ja siis rahulikult hakkasin lahkuma, kui mingid 4 tüüpi, loopisid lund hange, mingi suurem hang oli aia taga. Üks neist vaatas mulle otsa ning ütles, kuidas see teile meeldib, ning loopis lund edasi. Selle peale ärkasin ma üles ja olin whut’a'fuuunk. Vapsjee hullud unenäod ikka.
Aga piisab ka, pilte ja paar laulu kah.

Oh i just have to put these pictures here.

This might make you laugh